NEW AMS DATES FROM ESTONIAN STONE AGE BURIAL SITES

Kiviaegsete matmispaikade uurimine sai Eestis alguse 19. sajandi lopukumnenditel, suurem osa teavet on kogutud aga 20. sajandi esimesel poolel. Seni viimane kiviaegne matmispaik leiti 2003. aastal Tartu linna lahedalt Veibrist. Vaatamata sellele et kiviaegse matmiskombestiku uurimistraditsioon ulatub pooleteise sajandi taha, on seni parssinud tolgendamist muuhulgas tapsete dateeringute puudumine. Kuigi esimene radiosusinikudateering Eesti kiviaegsest matusest tehti juba 1950. aastate lopul, mil analuusiti uhest Tamula I asula- ja matrnispaigal (joon 1, tabel 1) avatud hauast leitud puitu, avanes kiviaegsete inimluude kui vaga haruldase materjali ajaliseks maaramiseks voimalus alles kiirendi-massispektromeetria (AMS) rakendamisega radiosusiniku dateerimises. Esimesed AMS-dateeringud tehti Eestis 1990. aastatel Kudrukula asulakohalt leitud inimluudest ja Naakamae asulakohalt ning Tamula I asula- ja matmispaigalt leitud luustikust (haud X). Tanu erinevatele uurimisprojektidele on 2000. aastatel tehtud AMS-dateeringuid veel kaheteistkumnest luustikust. Kagu-Eestis Suur-Ema 6e pohjakaldal Veibris paikneval matmispaigal on valja kaevatud (2003) iiks nelikhaud (joon 2), kuhu oli maetud selili-siruliasendis kolm last ja taiskasvanu. Kaks last olid orienteeritud peaga kagusse ja taiskasvanu ning tema korval lamanud laps asetsesid esimestega diametraalselt vastassuunaliselt. Samaaegselt hauda pandud surnutel puudusid panused, kuid valistada ei saa uhe arvatava Narva-tuupi savinou killu kuulumist kompleksi. Luuproov AMSdateerimiseks voeti taiskasvanud indiviidi (luustik II) parerna kodarluu korpuse osast. Dateeringuks saadi 6090 [+ or -] 45 [sup.14]C-aastat (Hela-1331). Kesk-Eestis Meleski kulas kagu-loode-suunalisel voorel paiknevast Kivisaare kiviaja matmispaigast leiti haudu juba 19. sajandi teisel poolel ja seejarel (1903, 1908-1910, 1913, 1921, 1931, 1962, 1964-1965, 2002-2004) on sealt erinevate uurijate poolt valja kaevatud enam kui paarkummend suhteliselt tervikuna sailinud luustikku ning uksikuid luid rohkem kui kumnelt indiviidilt. Luuproov AMS-dateerimiseks voeti 1965. aasta kaevamistel leitud 16unaedela-pohjakirde-suunalises madalas ovaalses hauas paiknenud selili-siruliasendis panusteta lapseluustiku (joon 3, 4) kolju fragmendist (1960. aastatel uuritud haudade numeratsiooni kohaselt luustik 4). Dateennguks saadi 5450 [+ or -] 40 [sup.14]C-aastat (Poz-10840). Kagu-Eestis Voru linna lahedal Tamula jarve kaldal paiknevalt Tamula I neohitiliselt asula- ja matmispaigalt on aja jooksul (1942-1943, 1946, 1955-1956, 1961, 1968, 1988-1989) valja kaevatud 25 rohkern voi vahem terviklikku luus tikku. AMS-dateeringud on tehtud neist viiest (matused I, III, VII, VIII, XIX). I luustik kuulus naisele, kes oli maetud peaga loode suunas paremale kiiljele koverdatud asendis (joon 5, 6) koos mitmete panustega (nooleotsad, luuteravik, luueseme katke jms). Reieluust voetud proovist saadi vanusemaarang 4680 [+ or -] 40 [sup.14]C-aastat (Poz-15645). III luustik (joon 7) kuulus mehele, kes oli kirde-edelasuunalisse hauda asetatud kagardatult, jalad paremale poole konksus (sarnas paiknes lulisammas otse), koos panustega (hammasripatsid, ahinguotsa katke ja savinoukillud). Roidest voetud proovist saadi vanusemaarang 4940 [+ or -] 40 [sup.14]C-aastat (Poz10826). VII luustik kuulus lapsele (joon 8), kes oli maetud pohja-louna-suunaliselt selili-siruliasendis koos rikkalike panustega (kuustalb, luust noa katke, hammasripatsid, luuripats, merevaikripatsid, luust loomakujukesed jms), molemas kaes sookure tiibade fragmendid. Alaloualuust voetud proovist saadi vanusemaarang 5760 [+ or -] 45 [sup.14]C-aastat (Hela-1335). VIII luustik (joon 9) kuulus naisele, kes oli kagu-loode-suunalisse puuokstega vooderdatud hauda asetatud selili-siruli koos panustega (luust nooleotsad, kiltkivist kuustalb, tulekivist koovits, luunaaskel, linnuluust toruhelmed, luuplaadist antropo- ja zoomorfsed figuurid). Vasaku reieluu korpuse osast voetud proovist saadi vanusemaarang 5370 [+ or -] 45 [sup. …